Rõhk füüsikas

Kehade pinnale, näiteks anuma seintele vedelike ja gaaside poolt avaldatava mehhaanilise mõju iseloomustamiseks võetakse tarvitusele rõhu mõiste. Vedelike ja gaaside mehhaanikas on rõhu mõiste üks põhilisemaid. Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pindlala ühiku kohta.

p=F/S, kus

p- rõhk ( 1 Pa -paskal)

F- rõhumisjõud( 1 N - njuuton)

S- ristlõikepindala( 1m2- ruutmeeter)

1 Pa = 1 N/1m2

Rõhuks nimetatame suurust, mida mõõdetakse pinnale mõjuva jõu ja selle pinnaosa suuruse suhtega.

Rõhumine, nagu iga teinegi jõud, on kehade vastastikuse mõju tulemus. Mistahes juhul, nagu näiteks keha rõhumisel alusele, vedeliku rõhumisel anuma seintele, õhu rõhumisel maapinnale, on meil tegemist kehade vastastikuse mõjuga. Rõhumise jõud võib olla jaotunud pinnale ühtlaselt või ka mitteühtlaselt. Ühtlase jaotumise juhul on pinna kõikides osades rõhk ühesugune.

Vastlapäev

Kadunud on kuhugi  lumi

vastlapäev ilmutab saabumise huvi.

Tahaks hooga liugu lasta

ja end mõnuga lumesse kasta.

Vastlapäeva saame ikka tähistada

mõnuga vahukoorest kuklit alla kugistada.

Mõnuga saame suitsulihast hernesuppi süüa

ja mäe otsas tantsu lüüa.

Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.

Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.

Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini.

Üleriigilise kunstiolümpiaadi piirkonnavoor

Üleriigilise kunstiolümpiaadi piirkonnavoor toimus 1. märtsil 2014. aastal Antsla Gümnaasiumis.

Kunstiolümpiaadi eesmärgiks on:
* andekate õpilaste toetamine ja tunnustamine nende teadmistes ja loomingus;
* võimalus hinnata õpilaste kunstialaseid teadmisi ja –oskusi vabariiklikul tasemel ning kasutada tulemuste analüüsi riikliku õppekava arendustöös;
* kunstialase õppetöö avardamine ja õppekavades sisseviidud muutuste rakendamine; kunstihariduse ja –kultuuri väärtustamine;
* kunstiõpetajate koostöövõrgustiku toetamine

Piirkonnavoor koosnes kolmest osast:
* teoreetiline osa vastavalt kooliastme ainekavale (45 min);
* praktiline loometöö kohapeal etteantud teemal (120 min);
* kaasavõetud kodune töö

III kooliaste kodune töö oli teemal „Minu pere lugu”, kus A2 formaadis tuli teha nõuetekohane joonistus.

Gümnaasiumi õpilased pidid kodus tegema töö teemal „Ärata mind (Wake me up ) AVICII”, kus tuli teha tasapinnaline kunstitöö paberil, max formaat A2, vabalt valitud tehnikas.

Põhikooli õpilased pidid loovtööd tehes kehastuma mööblidisaineriteks. Kujundada tuli kooli koridori sobivad istmed. Hinnati töö originaalsust, ergonoomilisust, moodulite kasutamist, tähtsaks peeti ka värvi. Makett tuli valmistada olemasolevatest materjalidest (paber, kartong, traat, teip jne). Lisada tuli joonis ja kirjalik selgitus toote tehnoloogia ja materjalide kohta.

Gümnaasiumi õpilased pidid kehastuma arhitekt-disaineriteks. Luua tuli disaini keskkonda sobiv bussipeatus, mis oleks kodukohta /linna vääristav, kaasaegne ja funktsionaalne, et sellest uuest objektist tunneksid rõõmu kõik kodukoha elanikud! Õpilased pidid valmistama maketi olemasolevatest materjalidest. Lisada tuli joonis ja kirjalik selgitus toote tehnoloogia ja materjalide kohta.

Põhikooli arvestuses Jäi 9.a klassi õpilane Mari Vijard viiendale kohale, mis on tubli tulemus. Mari valis koduse töö teemaks oma pere vapi kujutamise. Gümnaasiumi astmes osalesid Kadriann Soe 12.b klassist ja Kadri Vijard 11. klassist. Gümnaasiumi õpilaste arvestuses said neiud vastavalt teise ja kolmanda koha.
Peale meie kooli osalesid olümpiaadil Varstu Keskkool, Parksapa Keskkool, Vastseliina Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Võru I Põhikool, Krabi Põhikool, Puiga Põhikool, Kääpa Põhikool ja Võru Kesklinna Kool.
Võru maakonda esindavad vabariiklikul kunstiolümpiaadil 11. klassi õpilane Gerli Kõiv Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja 8. klassi õpilane Kristel Serg Varstu Keskkoolist.

Kõik olümpiaadi tööd on väljas Antsla Gümnaasiumi aula eesruumis ja näitus on kõigile huvilistele avatud kuni 7. märtsini.

Artikli autor: Liivia Rebane

Pilte sellest üritusest( Fotod: Liivia Rebane)

 

 

Siruta tiibu - näe positiivsust(Autor: Kadri Vijard 11. kl )

 

Perekond Vijardi vapp( Autor; Mari Vijard 9.a)

 

Füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor

1. märtsil toimus füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor, kus võtsid osa füüsikahuvilised noored.

Füüsika on loodusaine, mis uurib ja  kirjeldab looduses toimuvat. Piirkonnavoor toimus Võru I Põhikoolis.

Ülesanded oli erineva raskusastmega. Füüsikaolümpiaadi omapäraks on eksperimentaalsete ülesannete lahendamine. Käesoleval aastal põhikooliõpilased pidid määrama tundmatu aine tihedust ja arvutama tikutoosi maksimaalset rõhku pinnale. Gümnaasiumiõpilased määrasid samuti tundmatu aine tihedust  ning määrasid jõumomendi suurust spageti murdmisel.

Katsevahendid

Vedelikud mõõtesilindrites

Tärklise sisalduse määramine toiduainetes

Erinevad toiduained sisaldavad tärklist erineval määral.

Tärklis värvub joodilahuses tumesiniseks.

Tilgutades erinevatele toiduainetele joodilahust, saame

võrrelda tärklise hulka nendes.

 

Loodusteadlikud professorid

 

 

 Pildigalerii ( Fotod: Helina Kuusk)

26. veebruaril  toimus järjekordne väikeste professorite päev loodushuvilistele I astme õpilatele.
Ürituse viisid läbi I astme ja loodusõpetuse ainekomisjoni liikmed.
Tegevuskava:
1) mikroskoobiga sibula raku uurimine, joonistamine;
2) erinevad okaspuud, töölehe täitmine;
3) Tärklise koguse määramine joodiga;
4) Katse, kuidas tekitada elektrit;
5) Vulkaani tekitamine sooda ja äädikaga.
Päeva lõpus said väikesed professorid tänukaardi ja šokolaadi.

Lipu heiskamine

Sada miinus neli aastat tagasi

kindlustati meile praegune pagasi.

Riikluse nimel nähti valu ja vaeva

andmaks meile edasi praegust liikumise laeva.

Tänapäeva ühiskond võib tunda vabaduse rõõmu,

millest  paar põlvkonda tagasi alustati

teise mõju all olemist mäletatakse valusasti.

Hoidkem meile osaks saanud vabaduse lõõmu.

Õppigem hindama sõna vaba ning hoidkem seda, mis meil väärt on!

ilusat 96. vabariigi aastapäeva!!