Linnuviktoriin

29. aprillil  osalesid Antsla Gümnaasiumi õpilased Tartus toimuval Linnuviktoriinil. Kui arvestada, et üle Eesti oli esindatud 9 kooli, siis meil läks hästi ja oleme tulemustega rahul. Alati polegi tähtis võit, vaid see, mida me selle protsessi käigus õpime ning meie saime palju targemaks. Suured tänud Maire Puhmas ja Janek Joab´ile, kes tegid palju eeltööd lastega ja tänusõnad õpilastele, kes esindasid meie kooli: Anet Ploom, Kertu Niit, Kevin Grihin, Tõnis Urbanik, Silvia Ingver. 
Tulemsued
Samuti suured tänud Tiina Ploomile, kes jäädvustas toreda ürituse pildiliselt.

Pildigalerii (Tiina Ploom)

Etaanhappe omadused

Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. 

2. aprillil keemia tunnis 9.b klassi õpilased tutvusid etaanhape keemiliste omadustega. Eesmärgiks oli uurida metallide reageerimist äädikhappega. 

Uurimistööde kaitsmine

29. aprillil sooritasid oma esimese kooli lõpueksami 11. klassi õpilased, kes kaitsesid oma uurimistöid. Kolm ja pool tundi tõsist esinemist ja kuulamist. Auditooriumis olid peale uurimistööde kaitsjate ka kümnenda klassi õpilased, kes said kogemuse, et järgmisel õppeaastal edukalt samalaadne eksam sooritada. Teemad olid väga huvitavad ja mitmekesised, oli kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid töid. Esimest korda esitati ka kaks praktilist tööd õpilasfirma valdkonnas. Mitmed tööd olid kultuuriloolised ja sporditeemalised. Saime teada, miks noored armastavad mängida arvutimänge, miks kõik ei kanna helkurit ja miks armastatakse nutitelefone ja kuidas seda viimast just õppetöös kasutada. Kõik esinemised olid head ja komisjoni poolt pandud hinded head ja väga head. (Autor: Liivia Rebane)

Pildigalerii

Huvitavaid videosid sellest õppeaastast

Tina sulamine

 

Magneesiumi reageerimine hapnikuga

 

Joodi reageerimine alumiiniumiga

 

Rööpühendus

 

Naatriumi reageerimine veega

 

 Raskusjõud

 

Mailete Keero loovtöö

 

Äike keemia tunnis

Sulamine

Sulamine on nähtus, kus tahkis muutub vedelaks. Igale ainele on omane oma sulamistemperatuur. Sulamiseks on vaja energiat juurde anda, mis kulub keemiliste sidemete lõhkumiseks. Energia saame soojendamisel.

Kes meist poleks uusaasta ööl õnne valanud? Kui pole, siis esimest korda tina sulatamisega puutume kokku loodusainete tundides( loodusõpetus, keemia, füüsika).

Kui sada aastat tagasi sulatasid lapsed õnnetina saamiseks üles isa        püksinööbid, siis tänapäeval on poes müügil nii tinavalamise kulp kui ka õnnetina ise. 

Tina sulatamine

Protsess käib..

Hoog

Mis välja tuli?

Tegutsemine

Kärsa häis, käpa vahel olev nahk hakkas sulama....

Lahe kuju

Kirjutama!

Täna asuvad meie kooli 23 noort eesti keele eksamit kirjutama. Edu teile!!

Kohtumine vilistlase Kaido Tammeveskiga

17. aprillil pidas vilistlane Kaido Tammeveski loengu teemal elektrolüütkatalüütilised protsessid ja elektrokeemiline kineetika.

  Kaido Tammeveski teadustegevus on seotud peamiselt elektrokatalüütiliste protsesside ja elektrokeemilise kineetika uurimisega ning tema  lemmikreaktsioon on olnud hapniku elektrokeemiline redutseerumine. Uudsete katalüsaatormaterjalide väljatöötamine selle reaktsiooni jaoks, mis oleks alternatiiviks kallihinnalisele plaatinale, on suure tähtsusega probleem kütuseelementide arenduses. Samuti on Kaido Tammeveski  intensiivselt tegelenud pindade keemilise modifitseerimisega ning modifitseeritud elektroodide elektrokeemiliste omaduste uurimisega. Viimasel ajal on  pakkunud suurt huvi grafeenil põhinevate materjalide valmistamine ja nende elektrokatalüütilise käitumise uurimine. Kaido Tammeveski  ja tema juhitava uurimisrühma töö tulemusel on praeguseks avaldatud juba üle 80 teadusartikli, mis on pälvinud elektrokeemiaringkondades märkimisväärset tähelepanu – neile on viidatud ühtekokku enam kui 1800 korda. Töö eest selles valdkonnas tunnustati Kaido Tammeveski panust Eesti teadusesse 2014. aastal riikliku teaduspreemiaga keemia ja molekulaarbioloogia alal.

Loengust said õpilased juurde uusi teadmisi ning kinnitust,et koolis õpitud tarkused tulevad alati kasuks. Samuti tuleb elus ära kasutada kõik huvitavad võimalused, mis pakutakse.

Tina sulatamine

Nutifoniga testi lahendamas

Ükski kooliõpilane vist ei kujuta oma päeva ette ilma nutitelefonita. Pidevalt arenevas ühiskonnas liigub haridusmaastik samas suunas. Esimesed katsetused nutimaailmas on andnud positiivseid emotsioone nii õpetajale kui õpilastele.

Kahootis füüsikat õppimas

Mitmendaks ma jäin?

Füüsika viktoriin "Spekter"

10. klassi õpilane Kelli Aia saavutas tubli 79. koha 1169 õpilase seas. Palju õnne! Tublilt osalesid veel 10. klassist Regina Ermel, Auli Laats, Liis Uibopuu ja Chris Hallik.

Lõiming "Õhk ja selle koostis"

Antsla Gümnaasiumis on õpetajate seas saanud traditsiooniks lõimingu tundide läbiviimine erinevate õppeainete vahel.

Õpetajad:

Maire Puhmas

Kalle Jürgenson 

Marietta Lõo

Klass: 8.a

Käesolevas tunnis lõimiti keemiat, füüsikat ja geograafiat. Geograafia poole pealt korrati üle, mis iseloomustab õhu liikumist. Paaristööna õpilased analüüsisid kliimadiagrammi.

Keemiaõpetaja pani õpilasi ja kaaskolleege nutimaailmas õhu koostise kohta kordavat testi lahendama Kahoot keskkonnas. Õpilastele meeldis ja külalised said uue kogemuse võrra rikkamaks.

Kahoot test(Algne autor: Merike Tiidrus, Täiendused: Marietta Lõo)

Füüsika poole pealt uuriti õhurõhu olemust läbi praktilise töö. 

Väljaspool anumat rõhub vedeliku pinnale õhk. Kuna vedelik annab temale avaldatava rõhu igas suunas muutumatult edasi, siis mõjub samasugune rõhk ka torus olevale vedelikusambale alt üles. Muidu voolaks toru sees olev vedelik ju kõik välja. Torus olev vedelik surub sellele vastu kogu oma raskusega, avaldades rõhku p= ρhg. Vedelik püsib torus tasakaalus (ei voola ei sisse ega välja), kui õhurõhk on võrdne torus oleva vedelikusamba rõhuga.

Õhurõhu olemuse uurimine

Õpilased ja külalised

7. klass temperatuure mõõtmas