20. detsembril avanes Antsla Gümnaasiumi ja Kuldre Kooli õpilastel võimalus osaleda uurimislabori "Jõululabori" töös. Sellise õppevormi eesmärgiks oli äratada õpilastes huvi loodusainete ja -teaduse vastu ning motiveerida huvilisi rohkem tegelema loodusainetega.
Kolmetunnise praktikumi käigus õpilased õppisid valmistama säraküünlaid. Esimese praktikumi pooles oli oluline osata lugeda juhendi teksti ning kuulata juhendajat. Praktikumi teises pooles tuli õpilastel kasutada oma matemaatilisi oskusi nurkade mõõtmisel. Keemia poolelt said õpilased teada, millistest ainetest säraküünlad koosnevad ning said uusi oskusi laboris töötamise jaoks. Füüsikas tuletati meelde valguse peegeldumise ja murdumise seaduspärasused.
Mõlema kooli õpetajad tänavad Antsla valda ja lapsevanemaid, kes toetasid materiaalselt õppekäigu toimumist.
Labori juhendajad tutvustasid end ja rääkisid, millistest ainetest säraküünal koosneb ning mis annab säraküünlale sära. Selleks on alumiinium ja raud, mida tuleb õiges koguses segusse lisada. Reaktsiooni käivitamiseks kasutati kütusena väävlit ja süsinikku. Lisaks pandi segusse veel liimina dektsriini ning stabilisaatorina boorhapet.
Kõige alguses uuriti, kui kaua üks säraküünal põleb, selleks võeti aega ning jälgiti, kuidas juhendaja käes olev säraküünal särinal põles. Aega kulus 25 sekundit.
Edasi hakkasid õpilased ise tegutsema. Etteantud traatidest valiti välja enda jaoks sobiva pikkusega säraküünla selgroog, mille otsa tuli painutada konks. Õpilased keerutasid traati juhendajate poolt valmistatud segus ning kuivatasid selle fööniga. Sellega välditi segu mahavalgumist. Edasi järgnes säraküünaldel reis kuivatuskappi. Need meisterdati võistluse jaoks, kus selgitatakse välja, kelle küünal põleb kõige kauem.
Järgmise etapina valmistasid õpilased ise kaks säraküünalt, mille said hiljem koju kaasa. Selle küünla segu valmistasid õpilased ise ette. Kaalusid etteantud ained, lisasid vee ning segasid selle falconi tuubis ühtlaseks massiks. Järgnes sama protseduur, mis ennegi, säraküünlad pandi kuivatuskappi kuivama.
Peale pooleteise tunnist tegutsemist oli õpilastel paus, kus said puhata ning kosutada end kohvikus vajalikku energiat toidust saades.
Labori teises pooles õpilased uurisid, kuidas jõuluehe vedelikku nii ära peita, et seda näha ei oleks. Selleks oli õpilastele ette antud kolm erinevat ainet. Uuritavateks vedelikeks olid vesi, suhkrusiirup ja rapsiõli. Noortele teadlaste oli teada, et klaasist jõuluehte saab peita vedelikku, mille murdumisnäitaja on ligikaudu sama klaasi omaga. Selleks tuli õpilastel iga vedeliku puhul laseri abil kindlaks määrata langeva lasekiire langemisnurk, mõõta õhust vedelikku liikuva kiire murdumisnurk ja väljumisnurk pärast uuritava aine läbimist. Nurkade mõõtmisel tuli meelde tuletada malliga mõõtmise oskusi. Saadud tulemused sisestati google sheets tabelisse ning programm arvutas välja murdumisnäitajad. Õpilased tegid tulemuste põhjal järeldused ning leidsid, et kõige parem on klaasist jõuluehet ära peita rapsiõli sisse. Iga rühm proovis ise selle ka praktiliselt läbi.
Praktikumi lõpus tunnustati tublimaid uurijaid. Säraküünla eluea võistluse võitis Oliver Jõela, kelle tehtud küünal põles 76 sekundit. Teiseks jäi Diana Ots - tulemusega 68 sekundit. Kolmanda koha saavutas Mart Peedel, kelle säraküünal põles 67 sekundit. Viktoriini võitsid Kuldre Kooli õpilased Hugo Kont ja Helmo Oja
No comments:
Post a Comment