16. oktoobril toimus koolis ainete päeva raames keemia õpituba. Sihtrühmaks oli 7. klasside õpilased. Meie tegevuse liitus veel 5 kaheksanda klassi õpilast. Õpitoa eesmärgiks oli huvi äratamine keemia vastu ning näidata loodusainete seost igapäevase eluga.
Õpikoda algas ühise tee joomisega. Keemia kontekstis tähendab see lahuse valmistamist, kus lahustunud aineks on tee erinevad koostisosad(antud juhul kokkupressitud metsamarjade graanulid) ja lahustiks vesi. Veekeetajaga keedeti vesi soojaks, mille tulemusena puutusime kokku elektrivoolu soojusliku toimega.
Tutvumine lahustega jätkus värvide mängu näol. Õpilased uurisid erinevate lahuste värvuse muutust indikaatori lisamisel. Indikaator on aine, mille abil saab kindlaks määrata uuritava keskkonna happelisust või aluselisust. Iga katse puhul järgiti ohutusnõudeid juhendaja selgituste järgi.
Õpilased tutvusid keemilise reaktsioon kulgemisega. Vaatluse all võeti söögisooda ja äädika vaheline reaktsioon. Noored keemikud pidid jälgima reaktsiooni käigus toimuvaid muutusi.
Järgmisena uurisid õpilased saias tärklise sisaldus. Joodilahuse tilgutamisel uuritavale objektile tekib lillakas värvus. Nii mõnegi noore saiaviil meenutas mustikamoosiga kaetud maiust,
Õpikoja lõpetas atraktiivne vulkaani, mille käigus vaatlesid õpilased erinevaid reaktsiooni tunnuseid.
Kogu õpikoja vältel said õpilased teadmisi kemikaalidest, ohutusnõuetest ning seostest igapäevaeluga. Samuti õpiti tegema praktilist rühmatööd ning oskust hoida oma töökoht korras. Kogu üritus lõppes ühise nõudepesuga ning klassi koristamisega.
90 minutit läksid linnulennul. Osalejate tagasiside on olnud igati positiivne.
Õpikoda algas ühise tee joomisega. Keemia kontekstis tähendab see lahuse valmistamist, kus lahustunud aineks on tee erinevad koostisosad(antud juhul kokkupressitud metsamarjade graanulid) ja lahustiks vesi. Veekeetajaga keedeti vesi soojaks, mille tulemusena puutusime kokku elektrivoolu soojusliku toimega.
Tutvumine lahustega jätkus värvide mängu näol. Õpilased uurisid erinevate lahuste värvuse muutust indikaatori lisamisel. Indikaator on aine, mille abil saab kindlaks määrata uuritava keskkonna happelisust või aluselisust. Iga katse puhul järgiti ohutusnõudeid juhendaja selgituste järgi.
Õpilased tutvusid keemilise reaktsioon kulgemisega. Vaatluse all võeti söögisooda ja äädika vaheline reaktsioon. Noored keemikud pidid jälgima reaktsiooni käigus toimuvaid muutusi.
Järgmisena uurisid õpilased saias tärklise sisaldus. Joodilahuse tilgutamisel uuritavale objektile tekib lillakas värvus. Nii mõnegi noore saiaviil meenutas mustikamoosiga kaetud maiust,
Õpikoja lõpetas atraktiivne vulkaani, mille käigus vaatlesid õpilased erinevaid reaktsiooni tunnuseid.
Kogu õpikoja vältel said õpilased teadmisi kemikaalidest, ohutusnõuetest ning seostest igapäevaeluga. Samuti õpiti tegema praktilist rühmatööd ning oskust hoida oma töökoht korras. Kogu üritus lõppes ühise nõudepesuga ning klassi koristamisega.
90 minutit läksid linnulennul. Osalejate tagasiside on olnud igati positiivne.
No comments:
Post a Comment