Tärklise sisalduse määramine toiduainetes

Erinevad toiduained sisaldavad tärklist erineval määral.

Tärklis värvub joodilahuses tumesiniseks.

Tilgutades erinevatele toiduainetele joodilahust, saame

võrrelda tärklise hulka nendes.

 

Loodusteadlikud professorid

 

 

 Pildigalerii ( Fotod: Helina Kuusk)

26. veebruaril  toimus järjekordne väikeste professorite päev loodushuvilistele I astme õpilatele.
Ürituse viisid läbi I astme ja loodusõpetuse ainekomisjoni liikmed.
Tegevuskava:
1) mikroskoobiga sibula raku uurimine, joonistamine;
2) erinevad okaspuud, töölehe täitmine;
3) Tärklise koguse määramine joodiga;
4) Katse, kuidas tekitada elektrit;
5) Vulkaani tekitamine sooda ja äädikaga.
Päeva lõpus said väikesed professorid tänukaardi ja šokolaadi.

Lipu heiskamine

Sada miinus neli aastat tagasi

kindlustati meile praegune pagasi.

Riikluse nimel nähti valu ja vaeva

andmaks meile edasi praegust liikumise laeva.

Tänapäeva ühiskond võib tunda vabaduse rõõmu,

millest  paar põlvkonda tagasi alustati

teise mõju all olemist mäletatakse valusasti.

Hoidkem meile osaks saanud vabaduse lõõmu.

Õppigem hindama sõna vaba ning hoidkem seda, mis meil väärt on!

ilusat 96. vabariigi aastapäeva!!

Ajaloo olümpiaad

Ajaloo olümpiaad toimub üle aasta. Küsimused eeldavad huvitavate faktide teadmist.

Tulemused:

Ees- ja perekonnanimi	Koht	Klass	Juhendaja
Tuule Müürsepp	I	9	Eve Kubi
Greta Puija	I	10	Katrin Kool
Jaagup Siil	II	12	Katrin Kool

Füüsikaolümpiaadi koolivoor

18. veebruaril toimus füüsikaolümpiaadi koolivoor. Koolivooru eesmärgiks oli selgitada välja parimad füüsika tundjad. Paremad saavad võimalused end proovile panna piirkonnavoorus.

Kuidas rebane saaki püüab?

Saksa ja Tšehhi teadlased avaldasid 2010. aasta detsembris artikli sellest, kuidas rebased jahivad hiiri paksus lumes või kõrges rohus. On üldiselt teada, et nad hüppavad hiire peale kuulmise järgi. Uuritud rebased tabasid hästi saaki hüpetel kirde suunas, natuke ka lõunapoole sihtides. Teistes suundades jaht enamasti äpardus. Ilm, aastaaeg, rebase iga, sugu jms küttimist märgatavalt ei mõjutanud.

Arvatakse, et rebased näevad mingil moel Maa magnetvälja jõujooni. Suuna määravad nad kuulmise järgi, kõigutades pead, et kõrvad oleks vaheldumisi erineval kõrgusel. Kaugust määravad nad magnetvälja inklinatsiooni abil. Nii nad saavadki hüpata väga rutiinselt, iga kord samale kaugusele. Hästi käppaharjutatud tegevus on alati edukam kui juhuslik üritus. Populaarne seletus rebaste meetodile on selline:
Oletame, et teie külge on kinnitatud kaval elektrooniline seade, mis suunab laserikiire alati piki Maa magnetvälja jõujoont. Kui te kõnnite tänaval põhjasuunas, siis näete enda ees pidevalt punast täppi, udusel hommikul isegi tervet kiirt. Mõne päevaga harjute ära, et täpi suunas on esemete kaugust lihtsam hinnata. Alateadlikult hakkate olulisi liigutusi tegema selles suunas.

Pilt nature.com uudisblogist.

Loomade magnetmeelt on varemgi uuritud. Mõned aastad tagasi avaldati teade, et rohusööjate karjad hoiavad toitudes pead põhjasuunas, kui muud tegurid (tuul, vihm, maastik) ei sega. Elektriliinid ajavad karja segadusse, häirides Maa magnetvälja tundmist. Ei ole päris võimatu, et ka (vähemalt mõned) inimesed võivad omada magnetmeelt.

Laule fotosünteesist

Fotosüntees on   looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil.Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik.

Reaktsioone, mis on seatud valguse neeldumise ja elektronide ülekandumisega, nimetatakse valgusreaktsioonideks ning CO₂ sidumise ja taandamisega seotut pimereaktsioonideks.

Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks.

Üldjuhul eraldub fotosünteesi käigus kõrvalsaadusena hapnik (oksügeenne fotosüntees), kuid osadel fotosünteetilistel bakteritel esineb ka ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees).

Üks lühike lauluke
Räpp vormis laulule 
Veel fotosünteesi

DNA-d tutvustav video

Mis on DNA? Käesolev video annab sellest hea ülevaate.

Koolitantsu maakondlik voor

15. veebruaril toimus Võrus  Kandles koolitantsu eelvoor, kus osalesid tantsurühmade Pärliine ja Päivakese  tantsijad.

Koolitants on Eesti Tantsuagentuuri poolt korraldatav Eesti populaarseim ja suurima osalejate arvuga üritus tantsu harrastavatele lastele ja noortele.

Kahekümnendat korda toimuv festival Koolitants on väljakujunenud toimiva struktuuriga tantsufestival, mis on tuntud pea kõikide tantsuvaldkonnas tegutsevate inimeste seas. 1995. aastal alguse saanud loometantsufestivalist on aastatega kujunenud kooliealiste noorte seas üks oodatumaid suurüritusi.  

Videod tantsudest:

Video Leili Väisa eesti-teema "Kats kitsõ"

 

Elise Aher ja Egely Pruuli koreograafia Labürint

Leili Väisa ja Pärliine Tulesõnujad 

 

ÜleriigilineVII muusikaolümpiaad Tallinnas

15. veebruaril tomus muusikaolümpiaadi lõppvoor Taliinnas. Meie kooli esindas vanemast rühmast Elis Kannimäe. Juhendaja õpetaja Eda Hirson. 

Tulbid kaasaelajad
(Allikas: Eda Hirsono fotod)

Eda Hirson koos Elis Kannimäega. Edukas duo.
(Allikas: Eda Hirsono fotod) 

Piirkondlik ajalooolümpiaad

15. veebruaril toimus Võrus  ajalooolümpiaadi piirkonna voor. Küsimused eeldasid fakti teadmisi ning suurt lugemust.

Matemaatikavõistlus Nuputa

NUPUTA on võistkondlik matemaatikaülesannete lahendamise võistlus, mis toimub kahes vanuserühmas. Matemaatikaalaseid teadmisi panevad proovile 5.-6. klasside neljaliikmelised võistkonnad ja 7. klasside kolmeliikmelised võistkonnad. Võistlust korraldab Eesti Matemaatika Selts koostöös TÜ teaduskooliga.

Sõbrapäev

•  
   
   
  Häid sõpru on leida raske
  
  
  nende vajadustes me ei kahtle.
  
  Häid sõpru tuleb hoida kui kullateri,
  
  nendest saab alguse headuse meri.
  

  
  
  
  

  

  
  
  
  Kokkuvõteks: Hinnake enda ümber olevaid inimesi.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

Bioloogiaolümpiaadi tulemuslikkus

Meil on hea meel, et õpilane Kevin Liivapuu jõudis bioloogia olümpiaadil vabariiklikku vooru. Kevin Liivapuul on selle alal juba veteran. Suurepärane sooritus, soovime talle jõudu ja jaksu ettevalmistumiseks.

Võrumaa kooolinoorte meistrivõsitlused saalijalgpallis

11. jaanuaril toimusid meie koolis  Võrumaa  saalijalgpalli meistrivõistlusd. Finaalvõistlused toimusid Kuldre Koolis. Rõõm oli näha entusiastlikke noori, kes olid iga hinna nõus andma endast 100 %, et võistkond saaks võiduka tulemuse.
Antsla Gümnaasiumi õpilastele kokkuvõteks:
III koht
V koht

Inglise keele viktoriin 6. klassile

8. veebruaril toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis inglise viktoriin 6. klassidele. Meie koolist osalesid  Trine Tõniste 6.a kl; Kertu Niit 6.b kl; Lianna Põder 6.b kl; Emma Emilie Saavel 6.a kl; Evely Tiganik 6.b kl; Tauno Kodu 6.a kl.  Õpilasi juhendas õpetaja Monica Kõivisto.

Keemiaolümpiaadi tulemused

2. veebruari  toimunud olümpiaad andis uusi kogemusi nii õpetajatele ja õpilastele.

9. klassi arvestuses saavutas I koha Tuule Müürsepp

8. klassi arvestuses Kristin Liksman 12. koht

10. klassi arvestuses 7. koht Liisa Anier

Olümpiaadil osalesid veel:

8. klass Karmen Tumanov, Kenet Valtin, Merve Linnaste

9. klass Anne Kodu

Õpilasi juhendas keemiaõpetaja Tiiu Laane

3. klass vooluringiga tutvumas

4. veebruaril loodusõpetuse tunnis 3. klassi õpilased tutvusid vooluringiga,
Tunni eesmärgid olid:
1) uurida, millest koosneb üks lihtne vooluring
2) proovida ise kokku panna vooluring
3) õpilaste käelise oskuse arendamine
Rõõm oli näha särasilmseid ja tegusaid õpilasi tegutsemas. Õpilased said ise loovalt läheneda ning selle  tulemusena valmisid huvitavad vooluringid.