Pages

Tuesday, March 8, 2016

Vesinik

Keemias kui loodusteadlikus õppeaines käsitleme oskusi ja teadmisi ka teistest valdkondadest. Igale õpilasele võiks vähemalt meelde jääda katse, kuidas lihtsa keemilise reaktsiooni abil saadi vesinikku. Metalli ja happe vahelise reaktsiooni tulemusena eraldub vesinik, mis on plahvatusohtlik gaas. Vesinik saab plahvatusohtlikuks, siis kui kokku satub suletud anumasse ruumala poolest kaks mahuosa vesinikku ja üks mahuosa hapnikku. Antud segu tunneme paukgaasi nime all. Kui anumale lähendada põlev pird, siis plahvatusega kaasneb lööklaine, millega temperatuuri järsk tõus ja sellest tulenev gaaside järsk paisumine.
Lööklaine on gaasi tugeval ning järsul kokkusurumisel (nt plahvatuse puhul) tekkiv liikuv pind (nn lainefront), milles keskkonna tihedus, rõhk ja osakeste kiirus muutuvad hüppeliselt. Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse. Aine ja tema oleku ülimalt kiire muutumine koos temperatuuri ja ruumala ülikiire kasvuga põhjustavad lööklaine.

No comments:

Post a Comment